Kodulaenu Intressi Maagia: Kuidas Üks Otsus Pani Mu Meelerahufondi Nulli poole kõikuma

Pea kolm kuud on siin vahepeal möödunud ja olen võtnud enda jaoks aja maha. Võtsin vastu ühe suure otsuse ja see otsus oli kahtlemata üks suurimaid, mida ma viimastel aastatel pidanud tegema. Ja kuigi tean südames, et see oli õige samm, tunnen siiski aeg-ajalt kergeid kõhklusi. 

Viimane kuu on olnud eriti frustreeriv, kui vaatasin oma kodulaenu intressimakseid. Need olid peaaegu kaks kuni kolm korda suuremad kui laenu põhisumma. See pani mind mõtlema – kas kulutada KÕIK oma säästud ja teha kodulaenu ühekordne sissemakse või jätkata vanaviisi? Lisaks kas suutsin pidada pangaga edukaid läbirääkimisi, et intressimäära alla poole saada? Jah/ei – siis miks?

Need, kes on mind pikemat aega jälginud, teavad, kui suurt tähtsust omistan meelerahule ja finantsilisele turvalisusele. Enne suurte investeeringute tegemist on hädavajalik tagada piisav puhver ootamatusteks ja ettearvamatuteks olukordadeks. See põhimõte on olnud alati minu n.ö mantraks. Teadmine, et olen rahaliselt kindlustatud võimaldab minul paremini magada.

Millega ma siis nüüd hakkama sain?  

Esimese asjana soovisin saada intressimäära madalamaks; hetkel kehtib 1,8% (muutsin seda aasta tagasi, algne määr oli 2,2%). Kirjutasin pangale teate, kus mainisin, et olen saanud teistest pankadest paremaid pakkumisi. Pank helistas mulle tagasi ja selgitas, et alla 1,6% nad A-kategooria majadele intressi ei paku, kuid olin nõus ka sellega. Kui varem pidin lepingu eest tasuma 190 eurot, siis nüüd on lepingutasu 99 eurot. Enne lepingu allkirjastamist saatsin uue e-kirja, milles märkisin, et käisin teises pangas kohapeal ja sain parema pakkumise. Kirjutasin, et tegelikult ei soovi panka vahetada, kuid küsisin, kas nad oleksid valmis intressi alandama alla 1,6%. Lõpuks nõustus pank intressiga 1,53%, ja allkirjastasin lepingu. Mida see minu jaoks tähendab? Iga kuu on intressimakse 10–12 eurot väiksem (esimesed 10 kuud katab see lepingu tasu, pärast seda on juba puhas võit). Loodan siiski, et euribori prognoosid lähevad täide ja järgmisel aastal langeb see vähemalt poole võrra.

Meelerahufond nulli?

Mõte teha kodulaenule ühekordne sissemakse ei tekkinud mul üleöö; tegelikult soovitas seda juba kuid tagasi mu kolleeg, kes otsustas kõrgenenud intressimäärade tõttu koos abikaasaga oma kodulaenu ära maksta. Võtsin oma kodulaenu 2019. aastal, seega kogu laenu tasumisest ma veel unistada ei saa, kuid ühekordse sissemakse tegemine oli midagi, mida võiksin kaaluda.

Minu meelerahufond oli selleks ajaks umbes 10 000 eurot, ja see oli ka see summa, mida plaanisin sisse maksta, et vähendada oma igakuist laenumakset umbes 80–100 euro võrra. Samas tekitas see minus tohutut ärevust—kuidas ma magada saan, kui panen kogu oma säästud laenu alla? Arutasime seda otsust ka elukaaslasega (hoiame rahalised asjad eraldi, nii kaua kui elame eraldi). Leppisime kokku, et kui mul peaks olema vaja raha millegi suurema ja hädavajaliku jaoks, siis tema toetab mind. Aga kes mind tunneb, teab, et ükskõik kui palju ma oma meest ka ei usaldaks ja armastaks, ei taha ma temast finantsiliselt sõltuda. Seega tegin raske otsuse ja müüsin oma Apple’i aktsiad.

Miks just Apple? Sest vajasin umbes 4000 eurot ja Apple’i aktsiad olid kasumis üle 1000 euro. Apple’i aktsiad jäävad mulle alles ka indeksfondide kaudu ja pensionikontol eraldiseisvana. Hetkeseisuga jätsin oma meelerahufondi alles umbes 4000 eurot.

Kuidas see protsess siis välja nägi? 

Kui tagastate laenulepingusse 10 000 eurot, on ennetähtaegse tagastamise tasu 46,19 eurot. Tagastus toimub kohe, ilma etteteavitamise ajata. Kui te aga teavitaksite panka kolm kuud ette, siis ennetähtaegse tagastamise tasu ei rakenduks, kuid selle aja jooksul maksaksite tagastatava summa pealt intressi, kokku umbes 127 eurot. Valisin esimese variandi, ja internetipanga iseteeninduse kaudu sai kõik väga lihtsalt vormistatud. Need summad ei ole fikseeritud, vaid sõltuvad minu laenujäägist ja intressimäärast.

Kokkuvõttes sõltub kõik majanduse olukorrast, kuid kuna minu laenusumma on endiselt umbes 70 000 eurot, siis soovin järgmise viie aasta jooksul vähemalt 20 000 eurot veel tasuda. Otsust mõjutas ka asjaolu, et mul on plaanis oma korter 1–2 aasta jooksul välja üürida—mida väiksem on laenumakse, seda suurem osa üüritulust jääb kasumiks.

Lõpp hästi kõik hästi – 10 000 eurot väiksem kodulaen, olemasolev meelerahufond ja endiselt ka Apple’i aktsiad—saab ka kõike korraga! Vaimselt on see siiski natuke raske, sest pangakontol ei ole enam seda suurt summat, mille nimel sai nii palju tööd tehtud. Aga raha läks asja ettte!