INTELLIGENTNE INVESTOR pt-1
Alustuseks tahan öelda, et intelligentne investor ei ole kõige lihtsam raamat mida lugeda, pole üks nendest raamatutest, mida loed niisama ajaviiteks muusikat kuulates või rannas peesitades. Just nii ma seda raamatut lugema hakkasin ja siis sain aru, et no kohe üldse ei jää midagi meelde, seega vihik ja marker abiks ja asi muutus – see raamat vajab süvenemist, vaikust ja mõtisklemist.
Nii nagu ma lubasin, teen igast peatükist kokkuvõte.
Mida jaburamalt käitub turg, seda suuremad on asjaliku investori võimalused. Arukas investor on realist, kes müüb optimistidele ja ostab pessimistidelt. Siinkohal olen isegi aru saanud, et ei tasu paanikasse sattuda, et kui turg langeb. Kõige lihtsam seda teha on nii ,et sa ei investeeri raha, mida sa vajad elamiseks ,ehk kui sa selle summa kaotad, siis sinu elukvaliteet sellest kuidagi ei muutu. Mina ennast ei pea veel arukaks investoriks, sest ma olen alles täitsa algaja, aga kindlasti soovin ära õppida aktsiate analüüsiks kasutatava programmi, mis aitab analüüsida ja aru saada kas on hea aeg ostmiseks või müümiseks. Selles suhtes nii loll ma ka ei ole, et kipun iga punase värvi peal müüma.
Kindlasti investeerides pead jälgima mustreid ja ka iseenda käitumist, sest kui sa minevikku vigu ei mäleta, siis sa jäädki neid tulevikus kordama. Investeerimine ei nõua, et sul oleks finantsharidus, investeerimine nõuab kannatlikkust, distsiplineeritust, tahet õppida, emotsioonide talitsemist ja oma peaga mõtlemist. Kui keegi ütleb sulle hüppa aknast alla, sa ju ei tee seda – samamoodi kui keegi ütleb sulle, et oh see on hea aktsia, saad sellega miljonäriks, ei tasuks seda kohe erutusest ostma hakata.
Wall Street ei ole kuld. Wall streeti väärtpaberianalüütikud ülistasid aktsiaid avalikult, samas eraviisil tunnistades, et need on rämps. Maaklerid ei hooli sinust, nad hoolivad raha tegemisest. Järjepidevalt keskmisest paremat tulemust saada, peab investor järgima strateegiat, mis on (1) olemuselt ratsionaalne ja paljulubav ning (2) Wall Streedil ebapopulaarne. Kes ei ole veel näinud The Wolf of Wall Street, siis soovitan soojalt vaadata, sest seal on tõeterad sees. Analüütikute ülistamine avalikult meenutab sama olukorda, kus Leonardo DiCaprio üritas sendiaktsiaid pähe määrida, teades et tegelikult on see bullshit ja inimesed kaotavad oma raha.
Sinu arvamus on sinu arvamus, ei tohi lasta teistel oma hinnangut kujundada. Ei ole ühtegi majandusharu, mis tagab kindla kasvu. Kui varasemalt suruti tehnoloogiat, siis nüüd on esile kerkinud tervisehoid, energia, kinnisvara ja kuld. Intelligentne investor mõistab, et aktsiahindade tõustes muutuvad aktsiad riskantsemaks, mitte vähem riskantseks – ja kui aktsiahinnad langevad, siis muutuvad aktsiad jällegi vähem riskantsemaks.
Minu portfellis on olnud paar aktsiat, mis on tõusnud kolmekordselt ja peast on läbi käinud mõte, et kas peaks müüma, aga siis tekib minu sees see pisike ahnus, et mis siis kui aktsia tõuseb veel ja ma müüsin liiga odavalt maha. Sain vitsad LHV-ga kätte, müüsin 25 euro pealt, aga ostsin 13 euroga, sain küll kasumi, aga te ju kõik teate, mis LHV hind on praegu. Eelnevalt nimetatud kaks aktsiat kukkusid kõvasti alla, aga ei viinud mind miinusesse. Leian, et kõige mõistlikum on mõned aktsiad maha müüa ja mõned jätta, aga seda saab alles siis teha kui on rohkem raha investeeritud.
Pullituru surm ei ole selline halb uudis, nagu kõik arvavad. Tänu aktsiahindade odavnemisele on nüüd märksa ohutum ja mõistlikum jõukust koguda. Portfell peab olema hajutatud see tähendab, et mõistlik on omada nii aktsiaid kui võlakirju. Koguaeg tuleb hoida märkimisväärne osa kapitalist võlakirja tüüpi instrumentides ning märkimisväärne osa ka aktsiates.
Minul ei ole veel ühtegi võlakirja, aga seda peatükki lugedes hakkan kindlasti rohkem süvenema, et mis asi on võlakiri ja kuidas selle pealt kasu teenida jne. Olen põgusalt selle kohta lugenud, aga pigem on jäänud ostu mõtted tahaplaanile. Esimene peatükk õpetas mulle, et mõistlik oleks omada vähemalt 3-4 võlakirja, aga kuidas neid valida pole mul hetkel veel õrna aimugi. Tegin ka väikese küsitluse instagrammis ja blogi kirjutamise ajal 80% vastajatest omasid võlakirju, hmm kus ma olen olnud 😀
Igasuguste börsi uustulnukatega või mis tahes kuumade aktsiatega ( mida palavalt soovitakse) tuleb olla ettevalik. Investoril ei ole mõtet loota keskmisest paremaid tulemusi neid aktsiad ostes, sest üldjuhul maaklerid/analüütikud soovitavad neid kiire kasumi saamiseks, nemad teenivad raha ja sina kokkuvõttes võid kõigest ilma jääda.
Olen enam kui kindel, et nii mina kui ka Teie olete mõne aktsia kohta googlisse sisse trükkinud, et 5 years forecast. Ma loodan, et te kõik ikka saate aru, et neid forecaste ei saa 100% tõsiselt võtta nagu ka Tartu bussijaama mustlas tädi peopesa ennustusi. Kindlasti on huvitav teada, mida arvatakse, aga see info on pigem nice to know ja ei tohiks olla investeerimise põhjus. Inimesed, kes investeerivad teenivad raha endale, inimesed kes spekuleerivad teenivad raha maakleritele
Investeerimine koosneb Grahami sõnul kolmest võrdset elemendist:
1. Te peate enne aktsiate ostmist põhjalikult analüüsima ettevõtet ja selle äritegevuse adekvaatust. ( Isiklikult on suht kehv selles).
2. Te peate end teadlikult kaitsma tõsiste kaotuste vastu (nagu mainisin ennem, ära investeeri raha, mis mõjutab sinu elukvaliteeti).
3. Te peate püüdlema rahuldava, mitte hiilgava tulemuse poole. (Ei tohi minna ahneks).
Graham innustab teid investeerima ainult siis kui olete aktsia omamisega rahul isegi ilma selle päeva turuhindu teadmata. Küsige endalt kui need aktsiad poleks turul, kas ma siis tahaksin niisugustel tingimustel omada investeeringut.
Minu portfellis on kaks roheenergia aktsiat Sunpower ja Hydrofarm, hetkel on need mõlemad miinuses, aga mulle isiklikult need firmad väga meeldivad ja mis siis kui need on hetkel miinuses, minu jaoks on need 5-10.aasta investeeringud ja MINA usun nendesse.
Ettevaatlik tuleb olla ka igasuguste fondijuhtide mudelitega – neid on seinast seina ja väga palju inimesed on oma raha kaotanud just neid jälgides.
Üks toimiv mudel, mis pole enam nii toimiv kui kunagi, aga:
Väiksed aktsiad on detsembris soodsamad kui jaanuaris. Elukutselised fondijuhid on aastalõpus rohkem ettevaatlikumad ning püüavad hoida oma head tootlust. Paljud investorid müüvad kehvad aktsiad aasta lõpus maha, et võtta sisse kahjumid mis nende tulumaksukohustust kahandavad. Seetõttu nad ei taha osta ja aktsiad langevad. Kui turule alla jääv aktsia on pealekauba väike ja tundmatu, tahab fondihaldur veel vähem niisugust aktsiat oma aastalõpu bilansis näidata. Kõike need asjaolud muudavad väikesed aktsiad ajutiselt soodamaks. Kui maksukaalutlustel müük jaanuaris lakkab, põrkuvad need tavaliselt tagasi, pakkudes järsku ja kiiret kasumi teenimise võimalust. Selline mudel pole kadunud, vaid nõrgenenud. Kui saadi sellest laiemalt teadlikumaks osteti aina rohkem aktsiaid detsembris ja seetõttu polnud need enam nii soodsad.
Halb mudel:“ Narri nelikut“
1. Valida viis Dow Jonesi ( tänapäevane alternatiiv on S&P500) tööstuskeskmise aktsiat, mille hind on kõige madalam ja dividenditootlus kõige suurem.
2. Jätta kõrvale neist kõige odavam
3. Panna 40% rahast aktsiasse, mis on odavuselt teine
4. Panna 20% rahast igasse ülejäänud kolme aktsiasse
5. Aasta pärast sortida aktsiad samamoodi ja portfell esimese nelja sammu kohaselt ümber seadistada.
6. Korrata kuni saad rikkaks.
Kui aus olla, siis juba kõlab väga tobedalt ja mitte usaldusväärselt, aga vaatame mida Graham ütleb. Risk juba pole minimaalne kui sa paneb 40% ühte aktsiasse ja kuidas on ainult neljast aktsiat koosneb portfell piisavalt hajutatud, et lubab „ algsumma“ säilimist. Üksnes 2000.aastal kaotasid neli „ narri“ aktsiat 14% oma väärtuses, mil Down langes vaid 4,7%. Nagu need näited tõestavad, on jaburad ideed Wall Streetil ainus asi, mis kunagi karuturgu ei näe. Fakt on see, et aktsiad toodavad tulevikus nii hästi või halvasti, kuivõrd nende taga tegutsev äri edeneb hästi või halvasti ei midagi enamat ega vähemat.
Hulluraha konto
Kunagi ei tohi petta ennast mõttega, et investeerite kui tegelikult spekuleerite. Spekuleerimine muutub eluohtlikuks sellest hetkest kui hakkate seda tõsiselt võtma.
Tuleb seada ranged piirangud, millega ollakse valmis riskima. Nii nagu mõistlikud mängurid võtavad endaga kaasa ainult 100 USD ja jätavad ülejäänud raha hotellitoa seifi luku taha, eraldab ka arukas investor ainult väikese osa oma portfellist „hullu raha“ kontole. Kunagi ei tohi spekulatiivne konto investeerimiskontodega seguneda. Mitte kunagi ei tohi hullu raha kontole kanda rohkem kui 10% oma varast, ükskõik mis ka ei juhtuks. Mängurivaim on meil inimloomuses, et ei ole mõtetki seda maha suruda, kuid me peame seda piiritlema ja vaos hoidma. Nii saame kõige paremini tagada, et me ei lollita iseennast, ajades segi spekulatsiooni ja investeerimise.
