Lahkuminek

Tänks, et jälle küsite küsimusi minu lemmik teemadel 😀 nüüd ma saan siis jälle ennast välja elada aka kirjutada. Viimases Insta Q&A tuli väga palju küsimusi just lahkuminekute kohta. Nali naljaks, aga olen tähelepanud, et kevadeti just need suuremad lahkuminekud toimuvadki. 

Lahkuminek on päris s*tt tunne, ma usun, et me kõik teame mis tunne see on. Mina olen olnud maha jätja ja mind on maha jäetud ja ma ei ütleks, et emb-kumb oleks kergem olla. Need mõtted ja emotsioonid peas, et nii valus on olla, ma ei tea kuidas edasi elada või, et ma ei suuda mitte midagi sellist tunda kellegi teise vastu, aga näed siis tuli UUS ja ikka tundsid. 

Armumine on nagu haigus, et me justkui kaotaks oma pea ja kohati ei suuda mõelda enam selge peaga ja sama ka lahkumineku puhul. Ajukeemia muutub. Ma alles hiljuti kustutasin sõnumeid ja leidsin, siis pikki dramaatilisi sõnumeid, mida ma oma ex kaasale kirjutasin kui me lahku läksime ja ma hakkasin naerma, et appi mis psühhoosis ma olin. No praegu tundub see naljakas, aga ilmselt tol hetkel ma ise ei mõelnud, et selle saatmisega ma teen nii palju rohkem kahju kui kasu. See nüüd ei tähenda, et me peaks oma mõtteid ja emotsioone alla suruma. Jah, ta käitus valesti, aga käitusin ka mina. Ma võtan vastutuse oma poole eest, et ma oleks võinud käituda olukorras nagu täiskasvanud naine mitte tiinekas, kes virutab ukse nii kinni, et majal lendab krohv pealt. 

Viimase aasta jooksul ma olen uurinud, lugenud ja õppinud palju, et miks me nii tunneme? Miks me anname oma õnne kellegi teise kätesse ja kui see inimene läheb minema, siis meie maailm kukub kokku? Me oleme kõik siia sündinud üksi ja me sureme üksi, kui me ei suuda luua iseendaga õnnelikku suhet, siis kuidas me suudame oma kaaslasega? Paarid, kes üksteist armastavad tingimusteta ei tee üksteisele haiget. Kui me teeme haiget, petame, valetama, varjame, ütleme inetult, siis see ei ole armastus – me oleme selle kaaslase kõrval, sest me oleme harjunud ja inimene on harjumuse ohver. Ja kui suhe lõpeb, kui MEID jäetakse maha, siis saab eelkõige riivata meie ego! Jah,  esimene reaktsioon on, et mis on mul viga, kas ma ei ole piisav?mida ma tegin valesti? Kas ta leidis kellegi parema? kõlab tuttavalt? Mis siis kui ma ütlen sulle, et viga ei ole Sinus. Te lihtsalt ei ole õiged teineteise jaoks, jah see on valus, aga see valu tuleb läbi elada, mitte alla suruda ning sellest olukorrast tuleb õppida, andestada ja edasi minna. 

Üks minu jälgijatest kirjutas mulle, et tema abikaasa pettis teda ja ta sai teada sellest nii, et armuke kirjutas talle. Süda valutab ja juba valus on olla, mees lahku minna ei taha ja naine ka ei taha lahutust, aga kuidas nii edasi saab elada. Ma ei ütle, et see situatsioon on võimatu, aga mõlemad peavad selleks minema terapeudi juurde ja lahendama neid probleeme, et mis viis neid selleni, kus nad praegu on. Aga kui sellega ei tegeleta, ega siis see olukord paremaks ei lähe. Sina enam teda ei usalda, hakkad rohkem kontrollima ja näägutama ja suure tõenäosusega kui ta juba esimest korda läks, läheb ka teist korda teise naise käte vahele. Enda kogemusest võin öelda, et kui usaldust on kuritarvitatud, siis ega seda taastata on väga raske, isegi kui me väga tahaks. See kahtlustunne jääb sinu sisse alati õngitsema ja kas sa tõesti tahad oma elu nii elada, et pead pidevalt muretsema ja kartma? Been there, dont that,  enam ei taha. 

Aga kuidas siis ikka toime tulla? Algus on väga raske, nii raske et isegi hingata on valus, aga ma LUBAN, aega parandab.  6 kuud tagasi mul oli täpselt sama tunne. Nüüd 6 kuud hiljem on kergem, palju kergem, aga ma ei saa öelda, et ma ei tunne enam midagi või et ma vahest ei mõtle, et mis oleks võinud kõik olla. Jah see VÕIKS/OLEKS on ausalt ka enda piinamine, sest oma peas sa käid läbi 10 miljon positiivset stsenaariumit, aga mina toon ennast maapealne sellega, et mõtlen et kuidas ma tundsin selles suhtes olles ja no ei tundnud ju hästi. See õhuloss ja prints valgel hobusel oli illusioon minu peas, reality oli täiesti vastupidine. 

See, et see suhe ei toimunud ei tähenda, et süü lasub Sinul. Oluline, et me võtame omaks need vead, mida me tegime, me tunnistame neid iseendale, aktsepteerime ja proovime järgmine kord neid enam mitte korrata. Ei ole mõtet ennast piinata, et  mis oleks kõik võinud olla, vaid parem pööra see energia tegevustele, mis teevad Sind õnnelikuks. Kui see inimene ei olnud Sinu jaoks mõeldud, siis see on täiesti okei, sa ei saa teist inimest muuta, sa saad teda ainult armastada. Ja me ei pea oleme kõikide inimestega romantilises suhtes, keda me armastame, mõnda inimest peame armastama lihtsalt distantsilt. Me ju tegelikult suudame endale teadvustada, et see suhe pole õige või et nüüd on selle suhte aeg otsas, luba endal olla kurb, leina, nuta, aga siis liigu edasi.  Vastuta ainult enda käitumise eest ja lepi sellega, et me ei saa kedagi teist muuta või võtta tema valu ära. Pidev olukorra analüüsimine toob Sulle kahju, selle asemel suhtle uute inimestega, loo uusi suhteid – sõprussuhteid, tuttavaid vms.  Ära pane oma südant lukku, ole tänulik oma perele, sõpradele ja uutele tuttavatele. Ole tänulik selle suhte üle mis sai lõpu ja sealt kaasa võetud õppetundide üle ja liigu edasi. Iga päev lased natuke rohkem minna ja siis üks päev sa avastad, et oi nüüd ma saan aru miks see kõik pidi juhtuma, ma olen nüüd veel õnnelikum ja veel paremas suhtes kui ma oleks isegi osanud loota.

Lahkuminekutel ei ole kiiret lahendust – isegi kui sa leiad ka kõige võimsama nõia üles, ega tema ei suuda ka sinu südamevalu ära võtta. Sa pead selle valu võtma omaks ja leinama, Sul ei ole mitte kuhugi kiiret. Keskmiselt hinnatakse, et üle saamise periood on c.a 6 kuud, see on see aega kus sa pead tegelema iseendaga, mitte otsima kedagi teist, kes su valu ära võtaks. Otse ja koledalt öeldes on need „ kaaslased“ asenduseks ja laias laastus, ega need kestma jää. Jällegi been there, done that, ütleme nii, et selle 30.aasta jooksul on olnud paar asendussuhet, kus teine pool tahtis suhet, aga mina juba algusest peale teadsin, et ükskord kui ma oma valuga pean silmitsi seisma, siis minu valu läheb ka koos selle asendus suhtega. Ka mina olen olnud asenduseks ja no see ei ole tore tunne, mitte keegi meist ei taha olla kellegi asendus. Kui me käituks rohkem nii nagu me tahaks, et teised meiega käituks, siis oleks ju maailma palju parem koht. Päris tihti kuulen ka teistelt, et suhtes olles kaotasin iseennast, aga siis tulebki hakata ennast taas otsima. Kes ma olen? Mis teeb mind õnnelikuks? Mida ma tahan oma elult? Millised on minu piirid? Mis on minu õppetunnid sellest olukorrast jne. Ära hakka oma kaaslast süüdistama ja veel enam ära jää sellesse kinni. Ükskõik kui halvasti ta ka Sinuga ei käitunud, sest teda süüdistades ja vihates teed sa haiget ainult iseendale. Me ei saa kedagi muuta, ükskõik kui väga me ka ei prooviks või ei sooviks. Sellega on valus leppida, aga nii on.  Andestama pead sa eelkõige ainult iseendale, mitte jääma ootama seda oma ex kaasalt. Õppetund, mida mina olen päris valusalt õppinud on see, et ka vastamata jäänud sõnum on VASTUS. Kui inimene tahab, siis on tal ALATI aega ja kui ta tahab suhet parandada, siis ta TEEB SEDA. Kõik muu käitumine ja vabanduste leidmine on lihtsalt reaalsuse eest kõrvale varjumine ja no GHOSTIMINE, vajab juba oma ette postitust. Inimesed Ghostivad sellepärast, et nad ei suuda olla ausad ja tegeleda olukorraga nagu täiskasvanud inimesed, palju lihtsam on orbiidilt kaduda. Ma tahan öelda, et palun olge teise inimese suhtes nii respekteeriv, et kirjuta see sõnum kui ei julge helistada või rääkida näost-näkku. Ja kui sind on ghostitud, siis aktsepteeri seda ja liigu edasi, ei ole mõtet nõuda vastuseid ja selgitust.

Ja jumala eest ärge võtke neid ghoste tagasi, kui tuleb siis:

Kui me armastame iseendast, siis me kehtestame piirid, mida me ei ole nõus liigutama, siis me tõmbame oma ellu neid inimesi, kes austavad meie piire ja kes pakuvad seda, mida me vajame ja tahame. Kui hakkame oma piire hägustama lootuses, et ehk hiljem partner saab aru, siis lõpetamegi õnnetututena, valutame südant ja nutame järvi. 

Kuidas elada oma tundeid välja?

Jutuajamine – räägi perega, sõbraga, otsi abi teraapiast..

Kiri – kirjuta kiri, olgu see siis andestus kiri või vihakiri. Kirjuta kõik endast välja ja siis põleta ära.

Trenn – tee trenni, viib mõtted mujale. Meie aju toodab treenimise ajal erinevaid aineid nagu endorfiin ning serotiin, mis aitavad vähendada valu tunnet kehas. Nende kemikaalide kõrval mõjud on meile oluliseks “preemiaks” treenimise eest. Näiteks järgneb endorfiini vallandumisele eufooriline tunne, stressi taseme langus ja söögiisu vähenemine. 

Padi – saad vihasena lüüa, välja nutta või kallistada kui vajad lähedust.

Päevik – kirjuta üles kõik need tunded, mida sa ei taha kellegile teisele tunnistada. Kanna seda kaasa, et kui tekib nõrkus moment, siis võta välja ja lase kõik emotsioonid endast paberile.

Lemmikloomad – kahjuks mul ei ole ühtegi, aga lemmikloomad pakuvad alati lohutust.

Meditatsioon – mida ma teen suht harva, aga võiks rohkem. Praegu olen teinud 7p järjest hommikuti ja õhtuti ja tõesti nii hea tunne. Mediteerimiseks kasutan app-i Calm.

Tahaks veel nii palju mõtteid jagada, aga ma ei taha seda postitust ka liiga pikaks ajada. Üks huvitav teema mida on küsitud on, et miks mehed mängivad naistega mänge ja sellest ma kavatsen ka lähiajal kirjutada, siinkohal ma pean jällegi mehi kaitsma, et ka naised MÄNGIVAD. Esialgne plaan oli need kaks teemat siduda siin, aga jutt läks liiga pikaks. 

Aitäh Teile, et te olete aktiivsed ja jagate oma mõtteid!