MINU KORTERI OSTU TEEKOND

Esiteks ma tahan tänada kõiki mu instagrami jälgijaid ilus 300 sai täis!! Suured tänud, et teid huvitavad minu tegemised.

TAUST

Aasta oli siis ammu-ammu, tegelikult mitte nii ammu 😀  elasin veel üürikorteris, kus sõlmisin kaheaastase lepingu, et olla kindel, et mind järsku tänavale ei tõsteta, omanik lubas, et ja ja ära muretse kaks aastat saad kindlasti siin elada. Reality, ma olin alla aasta korteris elanud kui tuli kiri, et 2-3 kuu pärast peate välja kolima, korter läheb müüki. Ma olin lihtsalt nii vihane, sest kui aus olla, ega 2-3 kuuga ei leia kohe uut korterit. Mis seal ikka saba jalge vahel pakkisin kodinad kokku ja läksin ema juurde tagasi ja veel mitte üksi, koos tolleaegse elukaaslasega – piinlik I know, aga mis seal ikka maailma parim ema nagu mul on võttis kahe käega meid vastu. Kõik see oli lihtsalt nii ebameeldiv kogemus. Lisaks enne kui korterisse sisse kolisime, siis oli seal nii palju vigu ja uued korteriomanikud üritasid neid meie kaela ajada ja esitasid 10k renoveerimis arve, mis oli absurdne ja muidugi me ei maksnud seda, see oli juba eelmise omaniku ja uue omanikku klaarida ( alati tehke pildid kui kolite üürikorterisse ;)). Samas mis seal ikka, kes ei küsi see ei saa, kaval nipp uute omanike poolt, aga nende kahjuks ma nii rumal ei ole.

Igatahes kõik see oli nii ebameeldiv ja peale seda ma lubasin endale, et järgmine kord kolin juba oma enda isiklikku korterisse. Vaatasime kortereid koos elukaaslasega, aga meil ei olnud sissemaksu raha ja mina tahtsin korterit ise osta, oma nimele, aga tema ei olnud nõus, vaid tahtis pooleks maksta. Meil ei olnud sissemaksu raha ja minu ema ei olnud nõus panema enda korterit tagatiseks kui korter on ostetud kahe peale. Tollel ajal olin ma ema peale jube tige, aga nüüd ma olen lihtsalt nii tänulik, et ta ei nõustunud. Elu tegi oma korrektuurid, läksime elukaaslasega lahku, mina käisin väiksel maailmareisil üle aasta ja tulin koju tagasi. 

Läksin tagasi tööle samasse firmasse ja taas ema juurde elama. Kuigi mul on the best mom in the whole world, siis ma usun, et me kõik nõustume, et sellises vanuses tahaks juba üksi elada. Iga päev ma mõtlesin, et kuidas ma oma unistuse täide viin, mis on minu võimalused ja kuidas seda teostada. Kui nüüd aus olla, siis minu võimalused tundusid esialgu suht nulli lähedased, sest pank kaalub laenu andmist alatest kuuest kuust, aga ma ei andnud alla. 

KES EI KÜSI, SEE EI SAA

Helistasin panka ja küsisin, et kui kui minu töökoht kirjutab paberi, et mul on tähtajaline leping ja, et enne aasta vabaks võtmist töötasin samas firmas pea 8.aastat, kas siis oleks võimalust saada laenu enne kuut kuud. Esialgu kliendhaldur polnud nii positiivselt meelestatud, aga ütles, et proovime ja läkski läbi. 

SISSEMAKSE

Ütleme nii, et kui ma olin oma aastasel reisil Austraalias, siis ma pidin ikka tööd ka tegema ja mul oli sissemaks kind of olemas, AGA siis tuli mul teha valik, kas ma tulen koju või võtan paar kuud vabaks ja reisin ringi Austraalias, Uus-meremaal ja Balil. Võtsin vastu otsuse, et ilmselt ei tule mul sellist võimalust enam, et kui ma juba siin kandis olen, siis tahan võtta maksimumi ja küll ma leian teise võimaluse. Minu teine võimalus oli minu ema, kes oli lahkelt nõus oma korteri panema minu korteri  tagatiseks. Kui mu ema ei oleks nõustunud, oli mul olemas ka variant B, võtta laen tuttavalt madala intressiga. Sissemaksu laenu ma temalt võtma ei pidanud, aga köögi laenu võtsin sellegipoolest.  

KORTERI VALIK

Esimene korter mis silma jäi oli katusekorter kesklinnas, küllaltki pisike aga kahetoaline. Maksis 85 000 EURI. Korter asus vanemas majas, alguses olin ma nii vaimustuses ja kartsin sellest ilma jääda. Ema palus, et ma laseksin asjatundjal selle üle vaadata ja tagasiside ei olnud positiivne. Tuttavad soovitasid, et peaksin kaaluma uut korterit, aga vallalise naisterahvana pank ei pakkunud nii palju laenu, et valikuvõimalused oleksid olnud suured. Käisin kaks korda uut korterit vaatamas lasnamäel, aga ei suutnud endale auku pähe rääkida. Mäletan selgelt, et lasnamäelt tagasi sõites ütlesin emale, et oota ma korra viskan pilgu peale äkki KV-s on mingi pakkumine, mida tasuks vaatama minna ja minu üllatuseks oli rajoonis X,  kesklinnast umbes 15min, ( enda turvalisuse mõttes jätan asukoha mainimata) üks hea pakkumine, mõeldud tehtud, hilisõhtul otsustasime emaga, et läheme vaatame selle koha üle ja niipea kui ma autoga maja ette sõitsin, teadsin et see on minu tulevane kodu. 

LAEN

Teise korruse korteri hind jäi minu hinnavahemikku sisse, aga kahjuks kliendihaldur ei võtnud telefoni vastu ja hommikuks oli keegi teine juba selle ära broneerinud. Järgmine korrus oli c.a 8 tuhat euri kallim, aga koos panipaigaga. Kui korterit hakata ostma, siis tasub ikka natuke hinna osas ka kaubelda, mina sain 1500 eur + notaritasud soodsamalt, aga kui ma nüüd tagasi vaatan, siis oleks võinud ikka natukene rohkem kaubelda, näiteks küsida teist parkimiskoha vms. Ütleme nii, et hinnaosas nad ei tahtnud alla tulla, kuigi hindamisakt oli paar tuhat odavam kui nende viimane pakkumine. Südames tundsin kodutunnet, seega mõeldud tehtud ja algas igavene paberimajandus. Jaanuaris allkirjastasin broneerimislepingu ja maikuus viimased dokumendid ja sain võtmed kätte.

SISUSTUS

Korter oli täiesti tühi. Mäletan, et korteri köögi + magamistoa garderoobi tellimuse andsin kohe peale broneerimis lepingu sõlmimist ja sealt tuligi minu 10K laen. Järgmisena tellisin diivani MASKUST ja maksin selle kahes osas ja muidugi madrats. Igatahes algas säästu periood ja kõik vaba raha läks korteri sisustamisele. Korter ei ole täiesti valmis ja ma usun, et umbes 5k läheb veel vaja, et kõik oleks möbleeritud ja nii nagu mulle meeldib. Tegemist on siiski pisikese korteriga, üks magamistuba ja kokku c.a 40m2, aga vähemalt oli uus. 

Pole olemas paremat tunnet kui see, et sul on sinu enda isiklik pesa ja mitte keegi ei saa sulle öelda, et 2-3 kuu pärast koli välja. Korteri ostmise protsess ei olnud lihtne, esialgu pidin harjuma sellega, et järsku iga kuu c.a 600 läheb maksudeks (laen, kommunaalid, wifi, netflix, mobiil etc) ja siis algas igavene säästmine ( ei saanud endale pea midagi lubada + veel tee teistele selgeks, et sorry ma ei saa reisile tulla, ma ei saa seda ja toda teha). Aga ma olen enda üle SUPER UHKE, et ma sa suutsin oma kauaaegse unistuse täide viia.