Sinu sõber ei ole Sinu terapeut

Minu sõnumitesse potsatas üks kiri küsimusega, et mis ma sellest arvan. Nimesid nimetamata üks tuntud tegelane oli välja reklaaminud, et ei usu, et oma raha peab kindlasti terapeutidele panema, väga palju annab tasuta ära teha kui on head sõbrannad. Tavaliselt mind väga ei morjenda, mida keegi arvab või avaldab, aga kuna see teema on minule südamelähedane + tegemist on inimesega, kellel on palju noori jälgijaid, siis tundsin, et pean ikka sellel teemal sõna võtma. Ei näita kellelegi näpuga ja arvestan fakti, et see võib olla kontekstist välja rebitud. Sellegipoolest olen seda arvamust kuulnud korduvalt + ka ise nii arvanud, enne kui käisin ära mustas augus. 

Ps! See postitus on kuskil nädal tagasi kirjutatud, et kes saab aru, kellest ma räägin ja kui palju on see teema kulmineerunud, siis seda enam on sellel rohkem tõepõhja all, et sõbranna ei ole Sinu terapeut. 

Kindlasti olete kuulnud, et  jagatud mure on pool muret ja nii ongi. Ja siin on ka suur meeste ja naiste vaheline erinevus, ( see ei tähenda, et kõik mehed ja kõik naised, aga selline üldine arvamus/mulje) naistele meeldib KÕIKE jagada. Kui kodus peika jättis sokid pesukorvi viskamata, siis juba naiste chat lahti ja kuule teate, mis siga mul kodus on jne 😀. Okei, no see ka natukene selline pool naljaga, aga saate aru küll, meile meeldib oma sõbrannadega kõigest arutleda ja mingi maani on see ka okei, aga Sinu sõbrannad ei ole terapeudid, nad ei ravi teid terveks. 

Minu mees on mulle öelnud, et temale EI meeldi kui meil on omavahel tüli ja ma lähen oma sõbrannadele kaagutama. See on meie vaheline argumentatsioon, mida meie peaksime suutma omavahel kahekesi ära lahendada ja koos seljatama. Ei saa ju vastu vaielda, tal on point täitsa olemas. Üldjuhul ma pean sellest ka kinni või siis kui jääb mind miski häirima, siis räägin sellest oma psühholoogile (aga vahepeal ikka kaagutan ka :D, ma olen ikkagist naine:D).